Andrise prgrammeerimisalane WIKI javascript

javascript:advanced

2011-05-29T20:16:27+03:00

Lae see tekst alla * ePub formaadis * Kindle formaadis „JavaScript edasijõudnutele“ on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) litsentsiga. Sissejuhatus JavaScript on skriptimiskeel, mida kasutatakse peamiselt peremeeskonteineris nagu näiteks veebilehitseja. Algselt loodigi JavaScript Netscape nimelise brauseri juurde, kus seda sai kasutada muu hulgas veebivormide valideerimiseks, jättes sellega ära aeganõudva pöördumise veebi…

javascript:aeg_ja_kuupaev

2010-02-21T11:20:54+03:00

JavaScriptis on kõik kuupäevade ning aegadega seotud funktsioonid kogutud ühte objekti Date. Konstruktorfunktsiooni Date() on võimalik kasutada nii Date objekti loomiseks, kui ka tavafunktsioonina (sellisel juhul on tagastusväärtuseks hetke aeg stringi kujul). Samuti eksisteerivad mõned staatilised funktsioonid, mis kuuluvad vaid konstruktori enda juurde, mitte sellest tuletatud objektidele. Viimase näiteks oleks funktsioon Date.parse() tekstilisel kujul oleva ajastringi teisendamiseks ajaobjekt…

javascript:andmetueuebid

2010-02-21T11:11:38+03:00

Kuigi JavaScript on nõrgalt tüübitud keel, ei tähenda see veel, et andmetüübid üldse puuduksid. Tõsi küll - neid tüüpe on suhteliselt vähe. Näiteks numbritüüpe erinevalt keeltest C või Java on ainult üks. Lisaks primitiivsetele tüüpidele nagu number või string, tunneb JavaScript liittüüpi objekt. Objektist aga pärinevad juba mitmed täiendavad keerulisemad andmetüübid nagu massiivid ja funktsioonid. Samuti ka mõningad spetsiaalsed objektitüübid - regulaaravaldise objekt ja kuupäeva objekt. Kõigis…

javascript:bitioperatsioonid

2010-02-21T11:24:37+03:00

Bitioperatsioonid on tegelikult tavalised numbritega opereerimised, ainsa erinevusega, et harjumuspärase kümnendsüsteemi asemel kasutatakse binaarseid numbreid. Kuna operatsioonide sisendid ja väljundid on reeglina siiski mitte binaar-, vaid kümnendkujul, võivad esmapilgul bitioperatsioonid paista üsna krüptilised ning ebaloogilised (12|5 = 13; 12^5 = 9 jne). Lahenduseks oleks operatsioonide ajaks unustada numbrite kümnendvormiline sisu ja vaadata kõike binaarselt. Sellisel juhul ebaloogilisus k…

javascript:close_tab

2010-05-23T22:52:11+03:00

Üldiselt saavad skriptid toimetada hetkel lahtioleva akna või kaardiga (tab) ainult juhul, kui selle akna avas sama domeeni skript käsuga window.open(). Kaardi sulgemiseks on olemas käsklus window.close() Kuid nagu eelnevalt öeldud - iga akna puhul sama kasutada ei saa, vaid ainult skripti avatud aknaid.

javascript:copy_to_clipboard

2010-07-05T20:21:51+03:00

javascript:events

2010-07-14T12:55:24+03:00

NB! tegu on mustandiga! See leht täieneb nii nagu mul parasjagu aega on. DOM level 0 DOM level 0 ei ole mitte tegelik standard, vaid nii nimetatakse netscape Navigator 2 poolt tutvustatud dokumendi objektimudelit, mida toetavad täiel määral kõik kasutuselolevad brauserid. DOM level 0 tõi kaasa ka sündmuse (ing event) mõiste, mis tähendab et lehel olev skript saab registreerida mingi sündmuse toimumist kuulama nn. sündmuse haldaja (n: hiireklikk mõnel elemendil, lehe laadimise lõpetamine, braus…

javascript:funcparams

2011-01-30T11:20:26+03:00

Kirjeldatud viisil ei pruugi olla suurt praktilist väärtust, kuid lahe on see ikka. function add(a){ var ret = function(b){ a += b; return ret; } ret.valueOf = function(){return a} ret.toString = function(){return String(a)} return ret; } add(1)(2)(3) + 5; // 11 alert(add(2)(3)); // 5

javascript:funktsioonid

2010-02-21T11:15:04+03:00

Funktsioon on alamprogramm, mis tekitab väljakutsekohta tagastatava andmeväärtuse. Funktsioon on korduvkasutatav ehk väljakutsutav erinevatest programmi osadest, vähendades sellega programmi loomise ajakulu, haldamise vaeva ja koodi pikkust. Funktsiooni käivitades peatatakse hetkel aktiivne programmi osa ning antakse järg üle käivitatavale funktsioonile. Kontroll taastub peale käivitatud funktsiooni töö lõpetamist.

javascript:geolocation

2010-02-22T16:44:37+03:00

HTML5 tõi endaga kaasa ka Geolocation API (navigator.geolocation), mis võimaldab JavaScriptil kasutada veebilehe vaataja hetke asukoha koordinaate - näiteks saab näidata kaardil külastaja läheduses asuvaid objekte või salvestada koos teatega ka külastaja asukoht teate lisamise hetkel. Võimalusi on palju ning enamus neist on praeguseks veel isegi välja mõtlemata.

javascript:globaalsed_objektid

2010-02-21T11:16:01+03:00

Globaalsed väärtused, funktsioonid ja objektid on defineeritud JavaScripti poolt ning on kättesaadavad läbi terve programmi, olles seega kasutatavast koodist sõltumatud. Globaalsed objektid kuuluvad reeglina window objekti juurde, olles window meetoditeks ja omadusteks, kuid nende kasutamisel võib eesliite window. koodi kirjutamisel ära jätta.

javascript:iframe

2010-08-27T00:36:20+03:00

Siia panen kirja iframe elemendi skriptimisega seotud märkused, mida aegajalt vaja võib minna. iframe on näiteks väga hea variant võõra koodi isoleerimiseks põhilehest. Samuti on sellega realiseeritud enamus WYSIWYG rakendusi (vanemad brauserid ei toeta contentEditable omadust ja seega tuleb terve dokument toimetatavaks muuta).

javascript:jstorage

2010-03-19T22:35:42+03:00

jStorage on plugin, mis võimaldab salvestada andmeid brauseris. Plugina koduleht asub aadressil jstorage.info ning lähtekoodi saab alla laadida github projektimajutusest. Miks selline asi on vajalik? Erinevate sessiooni väärtuste salvestamiseks, mida ei ole vaja iga kord serverist üle küsida. Näiteks AJAX päringute vastused jne.

javascript:keele_struktuurid

2010-02-21T11:14:13+03:00

Javascripti süntaks ning keele struktuurid on praktilised identsed C, Java, PHP ja muude sarnaste programmeerimiskeeltega. Nii tsüklid kui tingimuslaused peaksid seega olema kõigile varem taolisi keeli kasutanutule tuttavad. Erandiks oleks ehk vaid for..in, mis tuleneb peamiselt JavaScripti prototüübilisest ülesehitusest ning mida seetõttu muudes keeltes võibolla päris sellisel kujul ei esine.

javascript:koos

2010-02-22T11:29:54+03:00

© Andris Reinman, 2009 - 2010 Tutvustus JavaScript on skriptimiskeel, mille lõi Netscape brauseri juures töötanud Brendan Eich. Esialgne tööpealkiri oli Mocha, seejärel LiveScript ning lõpuks sai keel endale nime JavaScript. Algselt oli JavaScript mõeldud ainult brauserisiseseks skriptimiseks, kuid praeguseks on see levinud ka muudele platvormidele. Microsofti brauserites on kunagiste litsentsiprobleemide tõttu (JavaScript on kompanii Sun Microsystems kaubamärk) JavaScripti asemel kasutuses id…

javascript:location_referer

2010-05-25T14:14:23+03:00

JavaScript võimaldab kasutaja mõnele muule aadressile suunata läbi window omaduse location. Viimane on siis getter/setter tüüpi omadus, juhul kui omistada sellele tekstiline väärtus (setter), üritab JavaScript brauserit navigeerida aadressile, milleks on saadud tekstiväärtus.

javascript:massiivid

2010-02-21T11:19:59+03:00

Massiivid on andmestruktuurid, mis lubavad andmeid koondada ühise muutuja alla ning teha andmeelementidel vahet järjekorranumbri (indeksi) alusel. JavaScripti massiivid on üpris erinevad teiste keelte massiivitüüpidest. Tegu ei ole mitte omaette andmestruktuuriga, vaid eritüübiliste objektidega, mille peamiseks erinevuseks muudest objektidest on numbrilised indeksid väljade nimedena ning massiivi elementide arvu näitav omadus length.

javascript:matemaatika

2010-02-21T22:48:13+03:00

Matemaatikafunktsioonid (ümardamine, siinuse leidmine jms.) erinevalt näiteks funktsioonist parseInt ei ole JavaScriptis globaalsed funktsioonid, vaid eritüübilise objekti Math meetoditeks. See tähendab, et ümardusfunktsiooni round saab kasutada vaid läbi matemaatikaobjekti.

javascript:nimeruumid

2010-02-21T11:22:31+03:00

Nimeruum on üldjaotatud nimekogum, milles kõik nimed on ühesed, pakkudes konteksti erinevate muutujate ja funktsioonide üheseks defineerimiseks. Näiteks kui programmis on defineeritud mingi funktsioon, mis võib minna konflikti teise samas programmis oleva funktsiooniga (funktsioonid on deklareeritud sama nimega), võib probleemi ennetamiseks lülitada selle funktsiooni hoopis mõnda sobivasse nimeruumi.

javascript:nodejs_on_aws

2011-04-22T09:12:35+03:00

node.js node.js on uuenduslik serveris jooksev JavaScripti platvorm. Uuenduslikkus seisneb mitte-blokeeruvas ülesehituses: ükski rida programmist ei tegele otseselt IO operatsioonide sooritamisega, kõik vastavad tegevused edastatakse callback parameetriga süsteemile paralleelseks täitmiseks ning programm liigub koheselt samast kohe edasi. Täpsemalt tasub lugeda node.js kodulehelt.

javascript:notification

2010-07-12T16:58:24+03:00

Üks huvitavamaid uusi HTML5 tulekuga saabuvaid võimalusi, on töölaua teavituste liides. See tähendab, et veebileht saab edastada brauserile kuvamiseks erinevate sündmuste korral teavitusi ja brauser kuvab need veebilehest sõltumatult töölaual. Tegu on tuttava käitumisega programmidest MSN Messenger, Skype jne, mis kuvavad samas stiilis infot, kui mõni kontakt alustab vestlust, logib sisse või välja jne. Nii ei ole vaja hoida veebirakendust pidevalt aktiivsena, et saada muudatustest teada. Näitek…

javascript:numbrid

2010-02-21T11:17:58+03:00

Konstruktor Number on mõeldud numbriprimitiivide ümber täiendavate meetodite ja omadustega objektide loomiseks. Juhul kui kasutada konstruktorit Number koos operaatoriga new, on tagastusväärtuseks uus Number tüüpi objekt. Ilma operaatorita new saab konstruktorit kasutada tüübi teisenduseks - sisendiks saadud väärtus teisendatakse primitiivsele numbrilisele kujule.

javascript:objektid

2010-02-21T11:17:08+03:00

Mõnikord arvatakse, et JavaScript pole objektorienteeritud keel, kuid paraku on see ekslik ning kaugel tõest - JavaScript koosnebki peamiselt just objektidest ning pakub objektorienteeritud programmeerimiseks piisavalt võimalusi. JavaScripti prototüübipõhine objektorienteeritus võib küll näida paljudele esimese pilguga harjumatu ja võib olla ka arusaamatuna - puuduvad ju näiteks klassid kui sellised (sellest ka ehk eksiarvamus, et JavaScript pole objektorienteeritud), samuti on võib olla harjuma…

javascript:operaatorid

2010-02-21T11:13:17+03:00

Operaatorid on erinevad sümbolid ja märgendid, mis võimaldavad JavaScripti programmil teostada mitmesuguseid tegevusi - kontrollida tingimuste vastavust, muuta väärtusi ja muud sellist. Reeglina on operaatoril kaks operandi, vasak ja parem. Näiteks a + b, kus a on operaatori + vasak operand ning b siis vastavalt parem. Eksisteerib ka kolme operandiga operaator (?:, ternaarne tingimuslause) ning ühe operandiga (-, unaarne - või ++ inkrement).

javascript:regulaaravaldised

2010-02-21T11:27:05+03:00

Sarnaselt paljudele teistele programmeerimiskeeltele, sisaldab ka JavaScript regulaaravaldisi. Regulaaravaldis on string, mis kirjeldab või langeb kokku mingi stringide hulgaga vastavalt kindlatele süntaksireeglitele. Tegu on omamoodi mustriga, mida saab rakendada erinevatele tekstidele, kontrollimaks nende tekstide vastavust. Üks võimalik kasutusvaldkond on näiteks vormielementide sisu kontroll vormide täitmisel - kas e-posti väljale sisestatud string näeb ikka e-posti aadressi moodi välja või …

javascript:script_tag

2010-02-21T11:30:47+03:00

Kuigi mõningate reservatsioonidega on JavaScript programmi põhimõtteliselt võimalik käivitada ka .js faili kujul otse töölaualt, on sellesisuliste skriptide enimlevinud käivitamise moodus siiski käivitamine osana veebilehest. Olgu programmi eesmärgiks vormi väljade kontroll, täiendavate andmete pärimine serverilt AJAX päringuna või muu selline tegevus. JavaScripti kaasamiseks HTML lehe sees on võimalik kasutada