Andrise programmeerimisalane WIKI
Tutvustus
Google App Engine on Google infrastruktuuril põhinev veebiaplikatsioonide platvorm. Tegu on pilveteenusega, kus andmed asuvad serverite „pilves,“ võimaldades vajaduste saabudes kasutada aina rohkem ja rohkem ressursse. Sellise infrastruktuuriga teenused on väga suures ulatuses skaleeruvad, kuna kui ressursse puudu jääb, saab neid „lennult“ juurde haarata. Tavalise serveri puhul saab ressursse kasutada vaid konkreetse serveri limiitide raames ning kui nendest ei jätku, tuleb kas serveri riistvara uuendada või server üldse välja vahetada.
Teenuse hinnastamine käib pilveteenuste juures põhimõttel, et maksad vaid selle eest, mida kasutad ning kuni esimesete limiitide ületamiseni (limiidid on peamiselt päevapõhised) on Google App Engine teenus üldse tasuta. Kui teenuse koormus ja ressursikasutus tõuseb, siis maksad rohkem, aga kui langeb, siis pead ka jälle vähem maksma. Kuna Google App Engine limiidid on välja töötatud USA turu järgi, siis on Eesti veebisaitide puhul, kus koormused on rahvastiku arvust tulenevalt niigi väikesed, „raske“ isegi tasuta limiitidest üle saada.
Päris kaua, kui mitte jäädavalt saab aplikatsiooni kasutada ilma et tekiks vajadust Googlele sentigi maksta - nii võibki pidada Eesti oludes Google App Engine't tingimuslikult üldse tasuta teenuseks. Google App Engine pakubki esmaselt valida kasutamiseks täiesti tasuta paketi, mille peamiseks erinevuseks tasulisest paketist on fakt, et limiitide ületamise korral jääb aplikatsioon kuni limiitide vabanemiseni (uue päeva alguseni) seisma, samas kui tasulise versiooni puhul esitatakse üle tasuta limiitide läinud ressursside eest lihtsalt arve.
Eriti hästi sobivad Google App Engine laadsed teenused automaatse skaleeruvuse tõttu sellistele aplikatsioonidele, kus on suuri ressursse vaja ainult vahel harva, ülejäänud ajal aga on teenuse kasutamine väike kui mitte olematu. Nii ei ole vaja nende harvade tavalisest suurema koormusega hetkede tarbeks ennetavalt osta ja hallata kallimat riistvara ja võrguühendust, mis niikuinii enamusest ajast istuks lihtsalt jõude, kuna tavaolukorras serveril vastav koormus puudub.
Heaks näiteks skaleeruva ressursikasutuse vajalikkuse kohta, oleks niiöelda digg ning slashdot efektid. See tähendab, et veebilehe viide satub mõne populaarse linkija esilehele, olgu selleks siis Digg.com, Slashdot.com vms - tagajärjeks on aga, et väga piiratud ajaperioodi jooksul (mõned tunnid kuni mõned päevad, niikaua kui link püsib taolise linkija esilehel), külastab teenust väga palju kasutajaid. Klassikalise veebimajutuse korral kukuks server ülekoormuse all kokku, aga skaleeruva teenuse puhul tuleks kuu lõpus lihtsalt harjumuspärasest veidi suurem arve, teenus aga jääks endiselt toimima.
Tasuta paketi peamised limiidid on ära toodud allolevas tabelis. Juhul kui tasuta paketi korral need limiidid ületatakse peatub aplikatsiooni teenindamine Google serverite poolt ning kasutajad näevad lehe avades Google logoga veateadet.
| Ressurss | Päevane limiit | Maksimaalne sagedus |
|---|---|---|
| Pöördumisi | 1 300 000 päringut | 7 400 päringut minutis |
| Väljuv andmemaht | 1 GB | 56 MB minutis |
| Sisenev andmemaht | 1 GB | 56 MB minutis |
| Protsessorikasutus | 6.5 CPU tundi | 15 CPU minutit minutis |
| Kasutatav kettapind | 1 GB | |
| E-posti saatmine | 2000 väljuvat kirja | 8 kirja minutis |
| Memcache päringuid | 8 600 000 | 48 000 päringut minutis |
Tabel 1. Tasuta kasutamise limiidid Google App Engine aplikatsioonide jaoks
Tasulise paketi korral jäävad tasuta limiidid samaks ning maksta tuleb ainult nende ressursside eest, mis lähevad tasuta limiitidest üle. Muutuvad aga maksimaalsed sagedused, mis tõusevad tasulise paketi korral päris suures ulatuses. Näiteks kui väljuv andmemaht on tasuta paketis maksimaalse sagedusega 56 MB/minutis, siis tasulises paketis on sama numbri asemel väärtus 10 GB/minutis, e-kirjade saatmise limiit tõuseb tasuta paketi 8 kirjalt minutis 5100 kirjani minutis. Samas kui väljuv andmemaht, kirjade saatmine vms. jääb ikkagi tasuta piiride sisse (väljuva andmemahu puhul alla 1 GB päevas), siis tasulise paketiga kaasnenud täiendava sageduse tõusu eest juurde maksma ei pea ning see tuleb nn. „tasuta kätte.“